Esimene ja üks sagedasemaid vigu aia rajamisel on kanalisatsiooni- ja elektrikaablite asukohtade kontrollimata jätmine enne kaevetööde algust. Sageli eeldavad koduomanikud, et kõik kommunaalid jooksevad täpselt nii, nagu vanad plaanid näitavad, või unustavad nad selle etapi lihtsalt ära. Tagajärjeks võib olla vee- või kanalisatsioonitoru purustamine, mis toob kaasa kuluka remondi, ajutise veekatkestuse ja isegi naabrite kahjustamise. Elektrikaabli vigastamine on veelgi ohtlikum, kuna see võib põhjustada lühiseid või elektrilöögi. Selle vältimiseks tuleb alati enne kaevamist tellida maa-aluste kommunikatsioonide kaardistamine vastavalt ettevõttelt või kasutada nende asukoha tähistamiseks spetsiaalset markerpihustit. Isegi kui plaanid tunduvad selged, tasub kaevata esmalt käsitsi prooviauk, et veenduda juhtmete ja torude täpses paiknemises.
Teine levinud viga on materjalide ostmine enne projekti lõplikku kinnitamist. Paljud aia rajajad langevad ahvatlusse osta soodushinnaga sillutuskive, piirdekive või taimi juba planeerimisfaasis, lootes raha kokku hoida. Kuid kui projekt hiljem muutub – näiteks otsustatakse muuta terrassi suurust või raja kuju –, osutuvad ostetud materjalid sobimatuks või ebapiisavaks. Tagajärjeks on kas materjali raiskamine, lisakulutused uue ostmiseks või ebakõlalise lõpptulemusega leppimine. Selle vältimiseks tuleb alati viia projekt lõpuni, mõõtkavas joonistada ja kinnitada kõik mõõdud, enne kui tehakse ükski ost. Alles siis, kui teil on täpne materjalide nimekiri ja kogused, võib hakata hankima. Kui sooduspakkumine tundub liiga hea, et tõsi olla, ostke ainult selliseid materjale, mida saab vajadusel teistes projektides kasutada, näiteks üldotstarbelisi kruusasid või liiva.
Kolmas ja tihti alahinnatud viga on drenaazi ignoreerimine. Aia rajamisel keskendutakse sageli esteetikale ja katte tugevusele, kuid unustatakse, et vesi peab kuhugi minema. Kui pinnas on savine või ala on madalamas kohas, võib vihmavesi koguneda katte alla, põhjustades talvel külmakerkeid, kevadel lompe ja suvel hallitust. Selle tagajärjel võib uus kate, olgu see sillutis või betoon, hakata vajuma, pragunema või roheliseks minema juba esimese aasta jooksul. Drenaazi vältimiseks tuleb juba projekteerimisfaasis arvestada pinnasevee liikumisega: paigaldada drenaažitorud, luua kalded (vähemalt 1-2% raja suunas) ja vajadusel lisada killustikust aluskiht. Kui aed on juba valmis, saab probleemi leevendada pinnavee ärajuhtimiseks kaevatud kraavide või imbkaevudega, kuid see on oluliselt kallim ja keerulisem kui ennetav planeerimine.
Neljas viga on liiga ambitsioonika projekti ettevõtmine korraga. Paljud koduomanikud soovivad ühe hooajaga valmis saada kogu aia – terrassi, teed, muru, peenrad ja väliköögi. See toob kaasa eelarve venimise, kuna ootamatud kulud (näiteks pinnase eemaldamine või lisamaterjalid) kuhjuvad, ja töö kvaliteedi languse, sest kiirustades tehakse vigu. Lisaks võib projekt jääda pooleli, kui raha või aeg saab otsa, jättes hoovi segadusse. Selle vältimiseks tuleb aed jagada etappide